Müügile on tulnud suurepäraseid võimalusi pakkuv mõisakompleks, mis asub Viljandi kesklinnast vaid 3km kaugusel.
Hakka ise mõisahärraks või mõisaprouaks või paku majutust Viljandit külastavatele turistidele. Või siis korralda ise üritusi suurte saalidega maakivist rajatud kõrvalhoones.
Vaata videot: VIDEO
Võõrandatava kinnistu suurus on 19 981m2. Väikemõisa kinnistule on koostatud detailplaneering, mille järgi võõrandatava kinnistu kasutusotstarbed on toitlustus ja teenindushoone maa, majutushoone maa, asutuse maa või üksikelamu maa. Kinnistul asuvad mõisa peahoone (ehitisregistri kood 120713459), mõisaaegne abihoone (ehitisregistri kood 120720540) ja abihoone (ehitisregistri kood 112027329).
Detailplaneringu ja seletuskirja dokumendid on lisatud oksjoni manusesse.
Kogu detailplaneeringu infomaterjaliga on võimalik tutvuda siin: LINK. Käesoleva oksjoni raames kuulub võõrandamisele planeeringus märgitus positsioon 2, mille eraldi kinnistuks mõõtmine ja vormistamine toimub oksjoniga paralleelselt.
Võõrandamise käigus vormistatakse erinevad detailplaneeringu järgsed notariaalsed maakasutusõigused kommunikatsioonide (sh. vesi, juurdepääsutee, biopuhasti, side, elekter) jmt osas.
Planeeringualal asuvad kultuuriministri 15.12.1997 määrusega nr 79 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" muinsuskaitse alla võetud kinnismälestised: Väikemõisa mõisa peahoone (nr 14639) ja Väikemõisa mõisa abihoone (nr 14640). Kinnismälestiste projekteerimise ja restaureerimistööde läbiviimisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusega kehtestatud regulatsioonidest.
Muinsuskaitseameti eritingimuste dokument on lisatud oksjoni manusesse.
- HOONED
PEAHOONE
Peahoone on juugendstiilis. Kogu hoone liigendatus on rajatud kontrastidele materjalide osas. Maja kõrge sokkel ja peakorrus on laotud värvikas maakivi-tellise segatehnikas. Teine korrus on aga krohvitud ning viilude ja räästaste alt kujundatud tumeda vahvärgiga. Peafassaadi ette on paigutatud puitpitsdekooriga lahtine veranda. Silma hakkab ka võlvitud peasissekäik ja maja jõepoolset külge kujundav kõrge erker. Ebasümmeetria, mis valitseb välislahenduses, jätkub ka siseplaneeringus: hoones leidub mitmesuguse suuruse ja kujuga ruume. Praeguseks on majas säilinud trepp ja siseuksed.
Hoone ehitamisel on väga hästi arvestatud ilmakaartega - alates päikesetõustust kuni loojanguni paistab päike peamistesse ruumidesse.
EHR andmetel on peahoones 9 tuba, tegelikkuses on kolme maapealse korruse peale kokku 13 tuba. Enamike tubade juurde on välja ehitatud ka WC koos pesemisvõimalustega.
Ehitisregistri andmetel on peahoone kasutusele võetud 1902. aastal. Hoone üldpind on 766,1m2 ja ehitusalune pind 460m2.
Keldrikorrusel paiknevad abiruumid: ruumid küttesüsteemidele, pesumasinatele, köögiseadmetele.
Küttelahendustena on loodud tahkeküttel põhinev keskküttesüsteem, õliküttel põhinev keskküttesüsteem ning ahjuküte.
Viimati olid küttelahendused kasutusel ca 10 aastat tagasi. Küttesüsteem vajab uuendamist. Samuti vajab uuendamist elektrijuhtmestik ja veetorustik.
Majas on tööstusvool.
MAAKIVIST KÕRVALHOONE
Ehitisregistri andmetel on kõrvalhoone kasutusele võetud 1902. aastal. Hoone suletud netopind on 375,2m2 ja ehitusalune pind 550m2.
Hoone esimesel korrusel on kaks suurt ruumi, vahekorrusel suur saal ning kogu teise korruse ulatuses suur ja võimas saal. Lisaks on hoones korralik kelder ning väljaehitatud liftišaht.
KRAHVI RANTSO
Krahvi Rantso on abihoonena valminud 1998. aastal. Välisilmes on soovitud luua mõisahoonega kenasti kokku sobivat lahendust.
Puidust hoones on kokku kolm ruumi, mida kasutatakse panipaikadena.
Ehitisregistri andmetel on suletud netopind 97,4m2 ja ehitusalune pind 109m2.
- AJALUGU
Väikemõisa nimi on tulnud hoone esimese nime tõlkest "Kleinihof" - "klein" tähendab väike ja "hof" tähendab mõis.
Koha ajalugu algab 1890. aastate lõpust kui osteti kokku neli talukohta - kaks maatükki talupoegadelt ja kaks Karula mõisalt.
Väikemõisa koha looja oli Maximilian Eduard von Tobien (1857-1904), kes oli 1884. aastal tulnud Viljandisse linnasekretäriks ja hiljem asus tööle Pärnu-Viljandi Rahukogu juures asuvasse kinnistusametisse, kus ta töötas üle 15 aasta. Maximilian oli alates 1889. aastast abielus Marie Antonie Wegeneriga, kes oli pärit Tõlliste mõisast - tema isa oli mõned aastad peale Marie sündimist ostnud Tõlliste mõisa (praegusel Valgamaal).
Ajalooliste dokumentide põhjal ehitati Kleinhofi peahoone 1888. aastal. Mõisa juurde kuulus ka kõrvalhoone koos triiphoonega. Kõrvalhoones elasid mõisatöölised, kokku kuus perekonda. Kõrvalhoones asusid viljakuivati, viljaait, hobusetall ja kuur. Hobusetallis oli 20 hobust, laudas, mis ehitati 1905. aastal, oli 30 lehma.
Teadmata põhjustel, enne oma 47. sünnipäeva, 1904. aasta sügisel tegi Tobien enesetapu. Karula mõisnikul Helmersenil ei jäänud muud üle, kui osta 40 000 rubla eest Tobieni käes olnud maa tagasi, moodustades neist Karula mõisa juurde kuuluva poolmõisa. Kleinhofi asusid elama Karula mõisniku poeg Alexander von Helmersen koos oma naise Ida ning laste Marina ja Victoriga.
Alexander von Helmersen suri 1. aprillil 1934. aastal ja ta maeti Karula surnuaeda. Pärast isa surma hakkas poeg Victor von Helmersen Kleinhofi mõisa pidama.
1939. aastal läks Victor von Helmersen Hitleri kutse peale Saksamaale. Enne seda müüdi mõisa varandus ja loomad oksjonil maha. Victor von Helmersen jättis Viljandi muuseumile mõisa ostu-müügi lepingud, mõisa dokumendid, mõisakaardi ja raamatud. Oma valdusi volitas ta valitsema vandeadvokaat Hermann Tikko.
Aastatel 1940- 1941 ja 1944-1947 olid Väikemõisas vene ratsaväerühmad.
1948. aastal asutati Väikemõisa Väikelastekodu, 8. detsembril registreriti lastekodusse esimene laps. Esimesed elanikud olid põhiliselt orvud ja vallaslapsed.
1969. aastal paigaldati majja keskküttesüsteem.
1993. aastal renoveeriti peahoone.
2000. aastal alustati kõrvalhoone renoveerimist ja ehitati aiamaja.
2012. aasta märtsis kolisid lapsed majast välja uude hoonesse.
- KINNISTU
Väikemõisa mõis asub maalilises kohas - jõeoru serval, vaatega üle pargi ja jõesängi. Kaugemal on paistmas Vana-Võidu mõisasüda, veelgi kaugemal Viljandi siluett. Kuna hoone on ehitatud nõlvale, siis jõeoru poolt vaadates mõjub see eriti suursuguselt. Sissesõit mõisahoonete juurde kulgeb läbi kauni allee.
Peahoone ees on ringikuuline purskkaevu ala, mis on uuel omanikul võimalik taastada.
- ASUKOHT
Mõisakompleks asub Viljandi linnapiirist 1,5km ja Viljandi kesklinnast 3km kaugusel. Väikemõisa bussipeatus on kohe sissesõidutee alguses. See tagab mugava bussiühenduse Viljandi linnaga.
Viljandi linna tuntakse nii Eestis kui ka väljaspool Eestit kultuurikantsina, mille ilmet kujundavad nii Viljandi linnas tegutsevad Eesti Pärimusmuusika Keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Ugala teater, Rahvakultuuri Keskus kui ka tuntud ja traditsioonilised kultuurisündmused nagu igasuvine Viljandi pärimusmuusika festival, Viljandi hansapäevad, Viljandi vanamuusika festival, Viljandi kitarrifestival, rahvusvaheline nukuteatrite festival Teater Kohvris, Notafe festival jt.
Samuti on Viljandi tuntud spordilinn, kuhu tullakse üle Eesti kokku nii ümber Viljandi järve jooksuks kui ka rattamaratoniks.
Viljandi on suurimateks vaatamisväärsusteks on Viljandi lossipark ja ordulinnuse varemed, rippsild, trepimägi, Viljandi järv jne.
Fotod: erakogu
Lihtoksjonil määratakse enampakkumisele alghind ja lõpukuupäev. Enampakkumise võidab suurima pakkumise teinud Enampakkuja.
Alla alghinna tehtud pakkumiste summad pole teistele Enampakkujatele nähtavad. Alla alghinna tehtud pakkumised edastatakse Müüjale 24h jooksul, misjärel on viimasel 48h aega otsustamaks, kas müüa oksjoni ese parimale Enampakkujale. NB! Ka alla alghinna tehtud pakkumine on Enampakkuja jaoks siduv!
Iga pakkumine on Enampakkuja jaoks siduv. Pakkumist tehes nõustute kõigi keskkonnas kehtestatud tingimustega.
Enampakkumise võitja tehingust taganemine ei vabasta enampakkumise võitjat kohustusest tasuda teenustasu ja saamata jäänud tulu vastavalt Oksjonipidajaga kokku lepitud tingimustes.
Enampakkumises esitletud informatsioon on koostatud avalike andmete ja müüja kirjelduste põhjal. Varakeskus ega müüja ei vastuta objektiga seotud avaliku informatsiooni õigsuse eest, mistõttu soovitame enampakkumisel osalejal alati andmeid (nt kinnistu seisukord looduses, looduskaitselised piirangud, jms) kontrollida.
Pakkumist tehes kinnitab Enampakkuja, et omab kogu vajalikku informatsiooni, mida peab vajalikuks Oksjonil osalemiseks. Tehes pakkumist ilma vajaliku informatsioonita või esitatud informatsiooni kontrollimata, lasub kogu vastutus Enampakkujal.
Varakeskus ega Müüja ei vastuta kohaliku omavalitsuse poolt seatud piirangute, kitsenduste ja arendamisvõimaluste eest.
Tegemist on automaatselt pikeneva lõpuga Oksjoniga. Juhul, kui alghinna või alghinnast suurem viimane pakkumine on tehtud vähem kui 5 minutit enne Oksjoni tähtaega, pikeneb lõpp automaatselt 5 minuti võrra.