Toila vald müüb enampakkumise korras Kukruse mõisa ja Mõisaaida kinnistut!
Enne pakkumise tegemist palun kindlasti tutvuda ka Toila Vallavalitsuse korraldusega nr. 281, mis on lisatud oksjoni manusesse.
Enampakkumisel on tükike Eesti ajalugu! Rikkaliku ajalooga, sajandeid tagasi ehitatud Kukruse polaarmõisa kompleks on otsimas uut omanikku.
Ideaalne võimalus neile, kes soovivad arendada piirkonna turismi, korraldada kauneid ja meeldejäävaid sündmuseid või soovivad ise mõisa elanikeks saada. Kõik piltidel nähtav mööbel ja eksponaadid jäävad hoonesse, lubades uuel omanikul sündmuste korraldamisega või eluga mõisas peale võtmete kättesaamist jätkata.
Boonuseks on ärimaa kinnistul asuv kõrvalhoone, kuhu on võimalik soovi korral luua restoran.
Müüakse kahte katastriüksust: Kukruse mõis ja Mõisaait.
Katastriüksuse nimi | Katastriüksus | Pindala | Sihtotstarve | Hoonestus |
Mõisa | 80301:001:0915 | 5.28 ha | Ühiskondlike ehitiste maa 100% | Peamaja, kohvik-katlamaja ja Jääkelder |
Mõisaaida | 32002:002:0214 | 1070 m2 | Ärimaa 100% | Ait |
- KUKRUSE MÕIS
Mõisa katastriüksuse pindala on 52 791 m2 ning sihtotstarve on 100% ühiskondlike ehitiste maa.
Katastriüksusel asuvad järgmised hooned:
PEAHOONE - Kukruse mõisa kompleksi peahoone (EHR kood 120248055).
Ehitisregistri andmetel on peahoone kasutusele võetud 1860. aastal, tegelikkuses aga hakati hoonet ehitama umbes 1760. aasta paiku. 19. ja 20. sajandi jooksul täiendati hoone arhitektuuri pidevalt.
Peahoone suletud netopind on 1860,3 m2 ja ehitisealune pind 1276,6 m2.
Kukruse härrastemaja keskmes asuvad suursugused saalid on justkui loodud erinevate ürituste ja tähtpäevade tähistamiseks: pikk ja kitsas ballisaal on mõeldud pulmapidudeks, nõupidamisteks, seminarideks. Lükandustega saab saali teha väiksemateks ja hubasemateks ruumideks.
Valge isemängiva klaveriga kontserdisaali teeb eriti kauniks reljeefse mustriga tapeet – lae-ja seinalühtrite valgus ja varjud mängivad sellel nagu virmalised. Tundub nagu viibiksite lumekuninganna vastuvõtul.
Mõisa keldrikorruselt leiab tõeliselt polaarsed ja salapärased, isegi veidi kõhedust tekitavad ruumid. Siin on aasta läbi talv, uluvad polaarrebased ning lõõskavad tuuled. Polaarseikluse toas ootab lapsi ja lapsemeelseid liumägi koos traumavabade lumepallidega.
Mõisa püsiekspositsiooni eesmärk on olnud tutvustada selle kuulsa suguvõsa Tollide esindajaid ning nende tegemisi.
Maja on uuendatud ja pikendatud, lisatud on tiivad ida- ja lääneosale. 19. sajandi lõpus lisati ka teine korrus.
Maja üks tiib on välja ehitatud majutuseks, teine tiib on veel välja ehitamata.
Samuti on välja ehitamata pööningukorrus.
Maja küttelahendiks on maaküte. Hoones on toimiv keskküttesüsteem.
Veeühendus on tsentraalne ning kanalisatsioon on lokaalne.
Elektriliitumine on 125A.
Hoone korruste plaanid on leitavad oksjoni manusest.
KUKRUSE MÕISAKOMPLEKSI KOHVIK-KATLAMAJA (EHR kood 120248061).
Hoone suletud netopind on 76,5 m2 ja ehitisealune pind 148,5 m2.
Tegemist on varemetega.
KUKRUSE MÕISA KOMPLEKSI JÄÄKELDER (EHR kood 120248062).
Hoone suletud netopind on 22,4 m2 ja ehitisealune pind 47,7 m2.
Tegemist on varemetega.
KITSENDUSED:
Mõisa kinnistul lasuvad osaliselt või täielikult järgmised kitsendused: elektripaigaldise kaitsevöönd, geodeetilise märgi kaitsevöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, ,muinsuskaitseala või kinnismälestise kv, kaitseala piiranguvöönd, sideehitise kaitsevöönd, piiratud asjaõigusega ala, kinnismälestis.
Kitsenduste ja nende mõjualadega saab lähemalt tutvuda siit: https://kitsendused.kataster.ee/public?code=80301:001:0915
Kinnistusregistri III jaos on koormatiste ja kitsenduste all järgmised kanded:
- Märkus muinsuskaitseseaduse § 27 lõikes 2 sätestatud ostueesõiguse kohta Eesti Vabariik kasuks.
- Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
- Isiklik kasutusõigus Enefit OÜ (registrikood 16130213) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, likvideerimiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 13.11.2023 ja 18.01.2024 sõlmitud lepingutele.
- Reaalservituut kinnistu nr 115108 igakordse omaniku kasuks. Tähtajatu ja tasuta reaalservituut vastavalt 09.10.2024.a. sõlmitud lepingu punktidele 3.1, 3.2 ja 3.3. Õiguse ruumiala on nähtav maakatastri infosüsteemis 373712
- MÕISAAIDA
Mõisaaida katastriüksuse pindala on 1070 m2 ning sihtotstarve on 100% ärimaa.
Kinnistul asub järgmine hoone:
KUKRUSE MÕISAKOMPLEKSI AIT (EHR kood 120248058) - sobilik restoraniks.
Hoone suletud netopind on 195,2 m2 ja ehitisealune pind 259,1 m2.
Tegemist on renoveerimist vajava ühekorruselise hoonega.
Mõisasaaida kinnistul lasuvad osaliselt või täielikult järgmised kitsendused: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv ja kinnismälestis.
Kitsenduste ja nende mõjualadega saab lähemalt tutvuda siit: https://kitsendused.kataster.ee/public?code=32002:002:0214
Kõikide kompleksi kuuluvate hoonete Ehitisregistri koondväljavõtted on leitavad oksjoni manusest.
Kukruse mõisakompleksi hooned on muinsuskaitse all ning on ehitismälestistena registreeritud Kultuurimälestiste registris. Muinsuskaitseameti info on leitav SIIT.
- AJALUGU
Kukruse mõisa esmamärkimine oli 1453.a. kuuludes siis Fromhold Lodele. 1745.a. päris mõisa Caspar von Engelhardt ning 1762.a. omandas mõisa Friedrich von Toll, kes pani aluse Tollide suguvõsa pikaajalisele valitsemisele Kukursel. 1923.a. mõis natsionaliseeriti.
Praegust härrastemaja hakati ehitama 1760.aastatel.
19. ja 20. sajandi jooksul täiendati hoone arhitektuuri pidevalt. 20.sajandi alguseks oli mõisa kõrval- ja abihoonete arv 30. Säilinud on tuulik, aidahoone, jääkelder, karjalautade kompleks. Osaliselt on säilinud viljakuivati.
Restaureerimise käigus on leitud ja avatud mõisahoonest väljuv maa-alune võlvitud käik, mille rajamisaeg ja otstarve on seni teadmata.
Kukruse mõisa kõige tähtsamaks omanikuks oli ajaloohuvilisest sõjaväelane polkovnik Robert von Toll (1802-1876). Ta rajas Kukrusele ka kooli, tema üheks südameasjaks oli Eestimaa raudtee arendamine. Tänu temale on rajatud Kukruse mõisa park, mida omal ajal loeti Eesti üheks liigirikkaimaks.
Kukruse mõis ja Tollid on ajalukku läinud esimeste põlevkivi kasutajatena tööstuslikul otstarbel, sest nende viinavabrik töötas põlevkiviküttel. Kukruse mõisa lähikond on esimesi paiku, kus hakati kaevandama põlevkivi, mis ulatus seal osaliselt maapinnale.
Maadeuurija Eduard von Toll läbis geoloogilistel uurimistel Yana, Indigirka ja Kolõma jõgedel ligi 25000 kilomeetrit, kuid Sannikovimaa otsingutelt enam tagasi ei jõudnud. Seetõttu kannab Kukruse mõis polaarmõisa nime. Talle on püstitatud laevakujuline graniidist mälestussammas perekonnakalmistule mõisast lõunas. Sinna suundub peahoone keskteljelt ühe kilomeetri pikkune lehiseallee.
Mõisahoone restaureeriti 2009-2010, mille järel see avati Kukruse Polaarmõisa nime all muuseumina. 2010. aastast kuni 2023. aastani paiknes mõisahoones polaarmuuseum SA Kukruse Polaarmõis, ühtlasi ka temaatiline õppe- ja meelelahutuskeskus.
- ASUKOHT
Kukruse mõis asub maalilises kohas - Kukruse mõisa peahoone ees on avar vabakujuline park, mis isoleerib selle majandushoonete rühmast.
Mõisa eest kulgeb maanteeni sajandivanune neljarealine lehiseallee ning mõisaesist kaunistab uhke roosiring.
Kukruse mõis asub Tallinn- Narva maantee läheduses ning on maanteel liiklejatele nähtav.
Kohtla-Järve ja Jõhvi vahel kulgeb mugav ja turvaline kergliikustee, mis möödub ka mõisakompleksist. Kukruse mõis asub nii Jõhvist kui Kohtla-Järvelt ca 6 km kaugusel.
Lähim bussipeatus asub maantee ääres mõisast poole kilomeetri kaugusel.
Fotod: Erakogu.
Lihtoksjonil määratakse enampakkumisele alghind ja lõpukuupäev. Enampakkumise võidab suurima pakkumise teinud Enampakkuja.
Iga pakkumine on Enampakkuja jaoks siduv. Pakkumist tehes nõustute kõigi keskkonnas kehtestatud tingimustega.
Enampakkumise võitja tehingust taganemine ei vabasta enampakkumise võitjat kohustusest tasuda teenustasu ja saamata jäänud tulu vastavalt Oksjonipidajaga kokku lepitud tingimustes.
Enampakkumises esitletud informatsioon on koostatud avalike andmete ja müüja kirjelduste põhjal. Varakeskus ega müüja ei vastuta objektiga seotud avaliku informatsiooni õigsuse eest, mistõttu soovitame enampakkumisel osalejal alati andmeid (nt kinnistu seisukord looduses, looduskaitselised piirangud, jms) kontrollida.
Pakkumist tehes kinnitab Enampakkuja, et omab kogu vajalikku informatsiooni, mida peab vajalikuks Oksjonil osalemiseks. Tehes pakkumist ilma vajaliku informatsioonita või esitatud informatsiooni kontrollimata, lasub kogu vastutus Enampakkujal.
Varakeskus ega Müüja ei vastuta kohaliku omavalitsuse poolt seatud piirangute, kitsenduste ja arendamisvõimaluste eest.
Tegemist on automaatselt pikeneva lõpuga Oksjoniga. Juhul, kui alghinna või alghinnast suurem viimane pakkumine on tehtud vähem kui 5 minutit enne Oksjoni tähtaega, pikeneb lõpp automaatselt 5 minuti võrra.