Alutaguse Vallavalitsus on müüki pannud legendaarse ja tugeva mainega Mäetaguse mõisakompleksi koos toimiva spaahotelli ning hinnatud restoraniga.
Spaahotelli opereerib Alutaguse vallale kuuluv ettevõte Mehntack OÜ. Ostjal on võimalik soovi korral omandada lisaks kinnisvarale ka toimiv ettevõte.
Tegemist ei ole pelgalt kinnisvaraga, vaid ainulaadse turismi- ja elamuskeskusega, kus ajalooline mõisamiljöö, kvaliteetne spaakogemus ja professionaalne teenindus loovad tugeva aluse edasiseks arenguks.
Von Rosen spa on täielikult toimiv spaakeskus:
- 8 erinevat sauna
- basseinid ja mullivannid
- vaikne saunakompleks lõõgastumiseks
- 25 tuba (~50 majutuskohta)
- mitmed mõisasaalid seminarideks ja üritusteks
- asukoht looduskaunis mõisapargis
- kliendid saavad kasutada kõiki ümbruskonda loodud võimalusi: disc-golfi park, välijõusaal ja madalseiklusrada, tenniseväljak ning peatselt Alutaguse valla poolt rajatavad padeliväljakud.
Kliendid hindavad:
- rahulikku keskkonda
- kvaliteetset spaateenust
- hubast ja privaatset atmosfääri
Restoran Rosen – kvaliteet ja maine:
- eestipärane menüü mõisaaktsendiga
- 5-käigulised maitsemenüüd
- tooraine kuni ~30 km raadiusest
- tugev grupi- ja üritusteenindus
Suur äripotentsiaal ja arenguvõimalus.
Olemasolevad tuluallikad:
- majutus
- spaateenused
- restoran
- seminarid ja üritused
- elamuspaketid
- Olemas on eskiisprojektid mõisahoonesse kümne hotellitoa (DOKUMENDID) ning mõisa ja spaa vahelise galerii ((3 versiooni) DOKUMENDID) rajamiseks.
PAKKUMISES OLEVAD KINNISTUD:
- Pargi tn 1, Mäetaguse alevik, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond
Katastriüksuse nr. 13001:001:1288, pindala 5803,0 m², sihtotstarve 100% ärimaa. Ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul järgmised ehitised ja rajatised:
1. HOTELL JA RESTORAN – EHR kood 102035075
• Ehitisealune pind 853,7 m² ja suletud netopind 1 164,8 m².
• Hoone on 2-korruseline. Esimesel korrusel on hotelli fuajee ja restoran ning teisel korrusel asuvad hotellitoad.
• Hoone on kultuurimälestis nr. 13963 - Mäetaguse mõisa tall-tõllakuur
2. SUPLUSMAJA – EHR kood 102035073
• Ehitisealune pind 758,0 m² ja suletud netopind 1080,2 m².
• Hoone on ühekorruseline. Külalisi ootab 25 meetrine kahe ujumisreaga bassein, massaažibassein ja mullivann.
• Saunadest on ühiseks kasutamiseks aurusaun. Soomesaunad on meestele ja naistele nende duširuumides eraldi nautimiseks. Tahatuppa on peidetud neli erinevat sauna: 60˚ sanaarium, 40˚ soolasaun, 80˚ aroomisaun ja 40˚ saun troopilise vihmaga. Lisaks on aatriumis mullivann ning klientide seas väga popiks saanud lõõgastuspesad.
• Hoone on kultuurimälestis nr. 13964 - Mäetaguse mõisa kasvuhoone
3. RAJATISED
• Aiapaviljon 1 – EHR kood 221422459, ehitisealune pind 22,6 m² ja suletud netopind 22,6 m²
• Aiapaviljon 2 – EHR kood 221422463, ehitisealune pind 22,6 m² ja suletud netopind 22,6 m²
Katastriüksusel asuvad järgmised kitsendused: maardla, elektripaigaldise kaitsevöönd, planeeringuala (tiheasustusala), kaitseala (Mäetaguse mõisa park), muinsuskaitseala või kinnismälestise kv (Mäetaguse mõisa kasvuhoone, Mäetaguse mõisa ait, Mäetaguse mõisa peahoone, Mäetaguse mõisa tall-tõllakuur, Mäetaguse mõisa aednikumaja, Mäetaguse mõisa park) ja avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. Kitsenduste ja nende mõjualadega saab lähemalt tutvuda siit: https://kitsendused.kataster.ee/public?code=13001:001:1288
Kinnistusregistris koormatised ja kitsendused puuduvad.
- Pargi tn 3, Mäetaguse alevik, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond
Katastriüksuse nr. 13001:001:1289, pindala 5654,0 m², sihtotstarve 100% ärimaa. Lisaks parklale asub kinnistul järgmine ehitis:
VIINAAIT– EHR kood 102035074
• Ehitisealune pind on 190,1 m² ja suletud netopind 181,2 m².
• Ajalooline hoone on saanud uue kuue ja sisu. 19. sajandil hoiustati viinaaidast paarisaja meetri kaugusel asuvas viinavabrikus toodetud viina, mida hoiti mehekõrgustes tünnides. Terve aasta vältel toodeti viinavabrikus viina ja talvel viidi see laar hobustega Peterburgi.
• Tänasel päeval on hoone esimesel korruse saal, mis mahutab 40-50 inimest. Ruumis on baarilett ja wc. Suurepärane võimalus pakkuda külalistele peo- ja seminaripaika.
• Viinaaida teisele korrusele viib õuest trepp. Üleval on suur avatud ruum ja dušikabiiniga wc.
• Hoone on kultuurimälestis nr. 13965 - Mäetaguse mõisa ait.
Katastriüksusel asuvad järgmised kitsendused: maardla, elektripaigaldise kaitsevöönd, planeeringuala (tiheasustusala), geodeetilise märgi kaitsevöönd, kaitseala (Mäetaguse mõisa park), muinsuskaitseala või kinnismälestise kv (Mäetaguse mõisa kasvuhoone, Mäetaguse mõisa ait, Mäetaguse mõisa peahoone, Mäetaguse mõisa tall-tõllakuur, Mäetaguse mõisa aednikumaja, Mäetaguse mõisa park) ja avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. Kitsenduste ja nende mõjualadega saab lähemalt tutvuda siit: https://kitsendused.kataster.ee/public?code=13001:001:1289
Kinnistusregistris koormatised ja kitsendused puuduvad.
- Pargi tn 5, Mäetaguse alevik, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond
Katastriüksus on jagamisel vastavalt manuses oleval fotol nr 7 tähistusega POS 1. Müüdava osa pindala on ca 11385 m².
Ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul järgmised ehitised ja rajatised:
1. MÄETAGUSE MÕIS – EHR kood 102014978.
• Ehitisealune pind on 805,0 m² ja suletud netopind 1065,5 m².
• Hoone on 2-korruseline. Esimesel korrusel paiknevad käesoleval hetkel Alutaguse Vallavalitsuse ruumid ning üks külaliskorter. Teisel korrusel on saalid ja teine külaliskorter.
• Mõisahoone teisel korrusel asub kaks saali. Ballisaalis on seminaride läbiviimiseks teaterstiilis saalis kohti 70-le ja U-stiilis saalis kuni 30-le inimesele. Avaral saalil on kolm väljapääsu kõrvalsaalidesse ning väike rõdu. Kõrvalolev kaminasaal on väga sobilik kohvipausideks.
• Valge saal asub kohe ballisaali kõrval. Valge saal mahutab ümarlaua stiilis 20 inimest ja on väga sobilik väiksemate koosolekute või isegi ärilõunate pidamiseks. Valge saali kõrval on näitusesaal, kuhu on mugav katta ka kohvipause. Valge saali aknad on avatud mõisahäärberi tahaaeda ja kõike seda ilu saab avaralt rõdult nautida.
• Laua ümber mahub kuni 20 inimest. Lisaks on Valget saali hea kasutusse võtta, kui suurearvuliste osalejatega põhiüritus toimub Suures saalis.
• Hoone on kultuurimälestis nr. 13960 - Mäetaguse mõisa peahoone.
2. JÄÄGRI-LOODUSMUUSEUM - EHR kood 102014980
• Ehitisealune pind on 156,0 m² ja suletud netopind 136,1 m².
• Ajalooline aednikumaja on kasutusele võetud 1910. aastal. Hiljem asus hoone keldrikorrusel Jäägri-loodusmuuseum. Ülemisel korrusel asub jahisaal, kus saab imetleda jahimeeste trofeesid ning läbi viia erinevaid üritusi.
• Hoone on kultuurimälestis nr. 13966 - Mäetaguse mõisa aednikumaja
Katastriüksusel asuvad järgmised kitsendused: maardla, elektripaigaldise kaitsevöönd, sideehitise kaitsevöönd, planeeringuala (tiheasustusala), geodeetilise märgi kaitsevöönd, kaitseala (Mäetaguse mõisa park), muinsuskaitseala või kinnismälestise kv (Mäetaguse mõisa kasvuhoone, Mäetaguse mõisa ait, Mäetaguse mõisa peahoone, Mäetaguse mõisa tall-tõllakuur, Mäetaguse mõisa aednikumaja, Mäetaguse mõisa park) ja avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. Kitsenduste ja nende mõjualadega saab lähemalt tutvuda siit: https://kitsendused.kataster.ee/public?code=49802:002:0481
Kinnistusregistris on kitsendusena välja toodud järgmine kanne:
Märkus muinsuskaitseseaduse § 27 lõikes 2 sätestatud ostueesõiguse kohta Eesti Vabariigi kasuks. Kui riik ostueesõigust ei teosta, on ostueesõiguse õigustatud isikuks asukohajärgne kohalik omavalitsus. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr.73. 28.03.2013 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 5.04.2013.
- MÜÜGITINGIMUSED
Alutaguse vald peab oluliseks Mäetaguse mõisa- ja spaakompleksi jätkusuutlikku toimimist ning selle säilimist avalikkusele avatud turismiobjektina. Täpsemad tingimused lepitakse osapoolte vahel eraldi kokku.
- MÄETAGUSE MÕISA AJALUGU
Mäetaguse mõisa (Mehntack) esmamainiti 1542. aastal ja mõisa asutajaks oli Peter von Tiesenhausen. 1617. aastal sai mõisa omanikuks Tuwe Bremen, seejärel lühiajaliselt Wrangelid ja ka Unger-Sternbergid. Mõis põles põhjasõjas maani maha ja läks 1733. aastal ligi kaheks sajandiks von Rosenite kätte.
1736. aastal asus valitsema Otto Fabian von Rosen, kes omas Eestis veel lisaks nelja mõisa ning oli ametilt Liivimaa maanõunik ja auastmelt Venemaa Keisririigi kindralmajor.
Samal aastal sõnastas Otto Fabian von Rosen deklaratsiooni, selle dokumendiga põlistas ta pärisorjusliku Balti eriolukorra. Kuid samas vennastekoguduse liikmena toetas ta talupoegadele hariduse andmist.
Oma lõpliku kuju sai hoone 1820. ja 1890. aastate ümberehituste ajal. Mõisa viimane omanik oli Konstantin von Rosen.
Kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Rosenite aadliperekonnale. Peale seda asus mõisahoones aga kool.
Tänane varaklassitsistlik mõisahäärber pärineb 1796. aastast. 1990.-te aastate algul restaureeritud mõisahoones asus 2017. aasta lõpuni Mäetaguse vallavalitsus, teise korruse saalides korraldatakse aga mitmeid kultuuriüritusi ning muid pidulikke sündmusi- pulmad, juubelid, vastuvõtud.
Hoone ehteks on vestibüüli historitsistlik laemaaling ning mõisaajast säilinud 2 pronksist lõviskulptuuri.
Mõisakompleksis on arvukalt stiilseid kõrvalhooneid, sh peahoone esist väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur; viimases tegutseb mõisahotell. Mõisast 1 kilomeetri kaugusel loodes kõrge künka tipus paikneb von Rosenite neogooti stiilis matusekabel.
- ASUKOHT
Mäetaguse asub otse Ida-Virumaa südames.
Ida-Virumaa ei ole lihtsalt piirkond kaardil – see on Eesti kõige põnevam seiklus- ja avastusmaa. Seiklusmaa nime all tuntud piirkond pakub elamusi maa all, vee peal, metsades ja kõrgetel kallastel. Külastada saab Eesti Kaevandusmuuseumi maa-aluseid käike, nautida adrenaliini Kiviõli Seikluskeskuse nõlvadel, avastada Aidu Veeseikluskesuse nii vee- kui ka maaseikluseid, Alutaguse Tervisespordikeskust, kus saab nautida Alutaguse looduslikku ilu ning aktiivset eluviisi aastaringselt, Eesti kõrgeimat Valaste juga koos rannani viiva matkarajaga ning palju palju muud.
Lisaks asuvad lühikese autosõidu kaugusel ajalooline piirilinn Narva, Eesti pikad liivarannad Narva-Jõesuus ja Peipsi järv ning Eesti kõrgeim pankrannik Ontika pank.
Enampakkumisel kinnitab pakkuja pakkumist tehes, et on kinnisasja põhjalikult üle vaadanud, on teadlik selle seisukorrast, suurusest ja kitsendustest ning ei oma seoses kinnisasja seisukorraga mingeid pretensioone võõrandajale ja on nõus omandama selle seisundis, millises see on pakkumise tegemise hetkel.
Fotod: erakogu
Lihtoksjonil määratakse enampakkumisele alghind ja lõpukuupäev. Enampakkumise võidab suurima pakkumise teinud Enampakkuja.
Alla alghinna tehtud pakkumiste summad pole teistele Enampakkujatele nähtavad. Alla alghinna tehtud pakkumised edastatakse Müüjale 24h jooksul, misjärel on viimasel 48h aega otsustamaks, kas müüa oksjoni ese parimale Enampakkujale. NB! Ka alla alghinna tehtud pakkumine on Enampakkuja jaoks siduv!
NB: KOVidel ja riigiasutuste poolt korraldatud oksjonitel peab arvestama, et neil ei pruugi olla võimalust alla alghinna pakkumist vastu võtta. Sellisel juhul on Alla alghinna pakkumise võimalus pigem informatiivse sisuga Müüja jaoks või on Alla alghinna pakkumise nupp oksjonilt Müüja soovi korral üldse eemaldatud.
Iga pakkumine on Enampakkuja jaoks siduv. Pakkumist tehes nõustute kõigi keskkonnas kehtestatud tingimustega.
Enampakkumise võitja tehingust taganemine ei vabasta enampakkumise võitjat kohustusest tasuda teenustasu vastavalt Oksjonipidajaga kokku lepitud tingimustes. Teenustasu maksmata jätmisel rakendatakse vastavalt lepingule leppetrahv.
Enampakkumises esitletud informatsioon on koostatud avalike andmete ja müüja kirjelduste põhjal. Varakeskus ega müüja ei vastuta objektiga seotud avaliku informatsiooni õigsuse eest, mistõttu soovitame enampakkumisel osalejal alati andmeid (nt kinnistu seisukord looduses, looduskaitselised piirangud, jms) ise kontrollida.
Pakkumist tehes kinnitab Enampakkuja, et omab kogu vajalikku informatsiooni, mida peab vajalikuks Oksjonil osalemiseks. Tehes pakkumist ilma vajaliku informatsioonita või esitatud informatsiooni kontrollimata, lasub kogu vastutus Enampakkujal.
Varakeskus ega Müüja ei vastuta kohaliku omavalitsuse poolt seatud piirangute, kitsenduste ja arendamisvõimaluste eest. Enne pakkumise tegemist tuleks Pakkujal asjaolud välja selgitada.
Tegemist on automaatselt pikeneva lõpuga Oksjoniga. Juhul, kui alghinna või alghinnast suurem viimane pakkumine on tehtud vähem kui 5 minutit enne Oksjoni tähtaega, pikeneb lõpp automaatselt 5 minuti võrra.
Sarnased oksjonid